Ajatelg

Minu ajatelje teemaks on muusika. Kuidas ajatelge teha on näidatud sellel leheküljel
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/timetoast.com. Mina teen ajatelje muusikute kohta. Mu ajatelge võib näha aadressilt http://www.timetoast.com/timelines/75841. Sellelt ajateljelt on võimalus õppida erinevate ajastute muusikute kohta. Kindla muusiku peal klõpsates on näha link, mis annab informatsiooni põhiliselt Wikipeedia kodulehelt.

AO II moodul

http://kollis.pri.ee/TK/AO_2_moodul_materjal.pdf
http://kollis.pri.ee/TK/
Jõudsime edukalt järgmise mooduli juurde. Nendelt aadressidelt leian materjali esmaspäeval toimuvaks arvestuseks.

Kokkuvõte arvestusest

Kõige raskemad küsimused olid silmaringiküsimused. Muidu oli töö lihtne ja loogiline.

Autorikaitse ja turvalisus

Arvutiga tööd tehes peab olema teadlik, mis on autorikaitse. Seda eriti veel siis, kui tehakse referaati või uurimustööd.

• Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1040640)

Mõni näide autoriõigustest.

Creative Commonsi litsentsiga säilitate te oma autoriõigused, lubades samas teistel isikutel teha teie teosest koopiaid ja teost levitada tingimusel, et nad viitavad teile kui teose autorile — ning üksnes vastavalt siin esitatud nõuetele.

Samuti on arvutiga töödates vajalik oma arvutit kaitsta erinevate häkkerite ja viiruste eest. Selleks tuleb kasutada erinevaid viirusetõrjeid, millest mõned on tasulised mõned vabavarana saada(Kaspersky, AVG, Avast).

Samuti tuleks kasutada erinevaid tulemüüre(firewall). Tulemüür on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud.

Suhtlemine arvutiga

Pidime tegema http://edit.ee leheküljelt testülesanded ja kordamisküsimusi 2. peatüki "Suhtlemine arvutiga" ning leidma mõisteid, mis on märgitud õppekavas ja mille järgi me õpime (http://www.ao.ee/index_vana.html ), kuid pole märgitud edit.ee kordamisküsimuste 2. peatükis.

• Riistvara- arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.
• Tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
• Infotehnoloogia- käsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara konverteerimist, et säilitada, kaitsta, töödelda, edastada ja turvaliselt alla laadida informatsiooni.
• Personaalarvuti ehk mikroarvuti- mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.
• Sülearvuti (inglise laptop)- mobiilne arvuti, mis töötab akuga.
• Protsessor (inglise Central Processing Unit ehk CPU)- arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid.
• Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD)- andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga.
• CD-ROM (inglise "Compact Disc read-only memory")- laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD.
• Sisendseadmed- kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.
• Väljundseadmed- kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada.
• Muutmälu (RAM - random access memory)- digitaalseadmete mälu tüüp, millel toite järelt ära võtmisel andmed kustuvad.
• Püsimälu (Read Only Memory)- digitaalseadmete mälu tüüp, millel toite järelt ära võtmisel andmed ei kustu.
• Operatsioonisüsteem- arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
• Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist.
• Lokaalvõrk(ingl. LAN - Local Area Network)- arvutivõrk, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele.
• Laivõrk(ingl. WAN - Wide Area Network)- koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest.
• ISDN (Integrated Services Digital Network) ehk integreeritud teenustega digitaalvõrk on rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.
• Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena.
• Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu.
• Modem on lühend sõnadest Modulaator-DEModulaator, seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine.
• bps (bits per second) – bitte sekundis (bit/s); standardne mõõtühik andmesidevõrkudes
• bood – edastuskiiruse ühik; elektrisignaali muutuste arv sekundis.
• Digitaalne on numbritest (enamasti nullidest ja ühtedest) koosnev või numbrilise kujuga opereeriv.
• Analoogkuju- kandesagedust moduleeritakse pideva signaaliga.
• Elektronpost (e-post, e-meil, meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise.
• Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke, koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke.
• Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi.
• Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta.
• Shareware – jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei.

Rohkem materjali võib leida http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht, http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/ ja http://kollis.pri.ee/TK/index.html

Selle aasta esimene informaatika tund

Tunnis õppisime uusi ja kordasime juba tuttavaid arvutialaseid põhimõisteid, mille peale tuleb ülejärgmine kolmapäev arvestus.