Pages

Teave minu kohta

Minu foto
Olen vihane motokrossi fänn.

Blogiarhiiv

neljapäev, 23. juuni 2011

teisipäev, 25. jaanuar 2011

teisipäev, 14. detsember 2010

kolmapäev, 8. detsember 2010

kolmapäev, 24. november 2010

Õppealane kodulehekülg

1. leht Loomisepõhjus
2. leht Kasutatud tarkvara
3. leht Ainealane lehekülg
I Teema seletus
II Testid
IIIVastute kodulehekülg

kolmapäev, 17. november 2010

Arvuta peast ülesanne

Ülesanne paeab näitama, kas lahendus õige või vale, mitu õiget ja mitu valet ja lisaks ka hinnet, kuid ei osanud panna funktsiooni, mis seda täidaks.
https://spreadsheets.google.com/pub?key=0AopHMGmUPUNbdHhjWHg1Snh6b1p5Q0JKNlBabzd0TkE&hl=en&output=html

pühapäev, 7. november 2010

MS Office Exel

Excel’i valemi kirjutamiseks tuleb avaldist alustada võrdusmärgiga (=). Näiteks võib nii valemi abil arvutada lahtri C3 sisu ja arvu 0,045 jagatist:
sisestusvälja kõrval asuva nupu klõpsamisel avaneb dialoogaken valikutega
  • =SUM(A1:A10) — arvutab lahtrite vahemiku A1 kuni A10 väärtuste summa.
  • =ROUND(3,5647;3) ümardab arvu 3,5647 tuhandikeni. Selle näite tulem on 3,565.
  • =AVERAGE(B2:C5) — leiab vahemiku B2:C5 väärtuste keskmise.
  • =CONCATENATE(A2;C2) — ühendab lahtrites A2 ja C2 asuvad tekstid.
Diagrammi koostamiseks vajuta diagramminõustaja nupule .

Mõned mõisted
  • Tabel (workbook) salvestatakse faili: nimetus.xls
  • Tööleht (worksheet, spreadsheet: sheet1,) on joonitud leht, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks
    • Töölehtede arv ühes failis on piiratud arvuti mäluga, vaikimisi 255
  • Rida (row) on tähistatud numbritega 1, 2, 3 jne. (65536 rida)
    • Rea kõrgus on 409 punkti
  • Veerg (column) on tähistatud tähtedega A, B, C jne. kuni IV (256 veergu)
    • Veeru laius on 255
  • Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25
  • Aktiivne lahter on ümbritsetud tumeda joonega.
    • Lahtri sisu mahutab tekstina 255 märki ja avaldisena 1024 märki
  • Plokk koosneb mitmetest lahtritest, mida tähistatakse vasak-ülemise ja parem-alumise lahtri järgi (C5:K10)
    • Plokipiirkond plokkidest koosnev piirkond (B5:B10;D5:D10), plokid eraldatud semikooloniga

kolmapäev, 3. november 2010

teisipäev, 2. november 2010

Wordi konspekti tegemine

1. ClipArtist pildi lisamine

Microsoft Word’i uute versioonide tulekuga on muutunud ka lõikepiltide kasutamine. Kui oled harjunud ühe Word’i versiooniga, võib järgmises piltide leidmine raskusi tekitada.

Sageli on piltide otsimine nimede järgi tülikas, isegi kui metamärke ja täiendavaid otsingutingimusi kasutad. Pilte on mugavam valida, kui kasutad linke Clip Organizer…(sinu arvutis olevate piltide valikuks) ja Clips Online (piltide otsimiseks Microsoft’i kollektsioonist veebis). (http://www.edit.ee)


2. Teksti kujundamine

1)Sõnavahetus

2)rea

3)lõigu


4)lehekülje

3. Lehekülje joondused

Veerised määravad peamise tekstiala üldlaiuse ehk teksti ja lehekülje serva vahemaa.

Taanded määravad ära lõigu kauguse vasak- või paremveerisest. Veeriste vahel saate lõigu või lõikude rühma taanet muuta. Samuti võite luua negatiivse taande, mis tõmbab lõigu vasakveerisest väljapoole. Lisaks saate luua lõigutaande, milles taandatakse kõik read peale lõigu esirea.
Lõigutaanded ja leheküljeveerised

Viiktekst 1 Leheküljeveerised

Viiktekst 2 Lõigutaanded

Horisontaaljoondus määrab ära lõigu servade ilme ja suuna: vasakjoondatud, paremjoondatud, keskjoondatud või rööpjoondatud. Näiteks vasakjoondatud lõigus (kõige levinum joondus) joondatakse lõigu vasakserv vasakveerisega.

Vertikaaljoondus määrab ära lõigu paigutuse üla- ja alaveerise suhtes. See on otstarbekas näiteks tiitellehe loomisel, kuna saate teksti paigutada täpselt lehekülje ülaserva, alaserva või keskele või rööpjoondada lõigud nii, et nad katavad ühtlaste vahedega terve lehekülje. (http://office.microsoft.com/et-ee/word-help/HP005261064.aspx)


4.Dokumendi päris, dokumendi jalus
Päist ja jalust ei kirjutata iga kord lehekülje algusesse ja lõppu. See polekski mõeldav, sest muudatuste korral läheks selline info kiiresti paigast ära. Päise ja jaluse kirjutamiseks on dokumendis eriline ala, millesse kirjutamiseks tuleb anda menüüst View (Vaade) käskHeader and Footer (Päis ja jalus). Dokumendi teksti ilmuvad siis päise ja jaluse alad ning nende vormindamise nupuriba. Tekstikursor ilmub päise alasse. (http://www.edit.ee)

5. Tabeli lisamine
Enne tabeli loomist tuleks mõelda, mille jaoks tabelit vaja on ja kui suur see peaks olema. Eriti oluline on tabeli veergude arv, sest hiljem on ridu lihtsam lisada ja kustutada kui veerge. Tabeli loomiseks tuleb klõpsata nupul ja seejärel hiire nuppu all hoides määrata hiirega tabeli algne ridade ja veergude arv. (http://www.edit.ee)

6. Tabeli kujundamise vahendid

Tabeli ridade ja veergude mõõtmete muutmiseks on sobivaim kuvamisviis küljendivaade. Kui valitud on mingi teine vaade, saad küljendivaate menüüst View (Vaade) või nupu abil.

Kui viia hiirekursor tabeli lahtreid eraldava joone peale, võtab see kuju või . See tähendab, et tabeli joont saab nihutada ja muuta mõlema selle joonega piirneva rea kõrgust või veeru laiust. Selleks tuleb hiire nuppu all hoides hiirt kõrvale nihutada. Tabeli välismõõtmed seejuures ei muutu, kui sa just tabeli äärejoont ei nihuta. (http://www.edit.ee)


7. Lehekülhe orientatsioon ja selle muutmine tervikuna ja osaliselt.

8. Sisukorra loomine.
Kui kasutad sisukorra automaatset koostamist, muudab Word seda iga kord, kui dokumendis midagi vahele kirjutad, ära kustutad või ümber tõstad. Sisukorra koostamiseks vii kursor dokumendis kohta, kuhu soovid sisukorra paigutada ja vali menüüst Insert (Lisa) käsk Reference (Viide) Index and Tables… (Registrid, sisukord ja loendid…) ning avanevast dialoogiaknast sisukorra vahekaart. Kui kasutad vanemat Word’i versiooni, näiteks Word 2000, leiad käsu Index and Tables… kohe menüüst Tools.Kui sisukord on koostatud, kontrolli kindlasti üle, et selles pole liigset teksti ning ei puuduks mõni pealkiri. Sellised probleemid tekivad kõige sagedamini laadide valel kasutamisel. Nende parandamiseks on vaja vastavate pealkirjade laadid uuesti määrata. Kõik pealkirjad peavad olema vormindatud pealkirja laade kasutades.Ainult ühe veeru laiust saab muuta siis, kui joonlaual olevat tabeli veerumärki nihutada. Sel juhul muutub selle veeru laius ja ka kogu tabeli mõõtmed. (http://www.edit.ee)

9. Märkuste lisamine

10. Hulgipostituse loomine
http://tyrigy.tyri.ee/hulgipostitus1.htm

esmaspäev, 25. oktoober 2010

Animafilm

Selline ta siis tuli.
Teemaks on mereäärsed lood

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Iseseisev ülesanne

Luua ette antud dokumendi järgi uus dokument, laadida see scribd keskkonda ja embeedida see blogisse.
Siin ta nüüd siis on.

As Sirge Samm

laupäev, 9. oktoober 2010

Hakkame filmi tegema

Nüüd hakkame tegema animafilmi. Animafilmi teeme nendel juhistel, mille juhendi leiab http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=28 vajutades konkurss peale. meie peame tegema filmi ajavahemikus 15 - 180 sekundit ning teemaks on "Mereäärsed lood".
http://tyrigy.tyri.ee/tiiger/?Konkursid:Animafilmi_konkurss

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Ajatelgede võrdlus

1.Keskkonnad
Timetoast' i aadress http://www.timetoast.com
Dipity aadress http://www.dipity.com

2.Sündmuste lisamine Dipity' s
Registreerumine: avada Dipity kodulehekülg http://www.dipity.com ning klõpsata üleval paremas nurgas oleval nupul ja seejärel täita ära avanev blankett. Kui registreerumine on läbitud tuleb klõpsata üleval paremas nurgas , et logida sisse. Seejärel avaneb dialoogaken.


Pärast sisse logimist tuleb vajutada Create a Timeline.



Sündmuse lisamine
Vajuta nupul Add an event.


Sündmust muuta või kustutada saab vajutades sündmusele ning avanevast aknast vajutada Edit (muutmiseks) või Delete (kustutamiseks).

3. Võrdlus (Timetoast +/-; Dipity+/-)
Timetoast' i ja Dipity ainuke vahe on selles, et Dipity' s saab lisaks piltidele ka videoid lisada ning sündmust saab lisada kaardile näitamaks selle toimumise kohta. Samuti saab panna ka kuupäeva mingist ajast mingi ajani.

4.Arvamus
Mulle meeldib Dipity rohkem oma võimaluste poolest, kuid ta on natuke aeglasem kui Timetoast.

esmaspäev, 4. oktoober 2010

Veel ajatelje loomise võimalusi


http://www.dipity.com/orbit/Maailma-muusikud
Aadressil http://www.dipity.com/ on ka võimalik teha ajatelge, mis on põhimõtteliselt sama nagu Timetoast, kuid lisaks piltidele saab dipity'sse panna ka videoid ja lisaks sellele saab märkida sündmuste asukohti.
NB! Vaadake ka kindlasti erinevaid vaateid, eriti Map' i.

Arvestuse analüüs

Üldiselt läks hästi. Arvuti väljalülitamisel jäi üks punkt märkimata, et enne akende sulgemist tuleb salvestada kõik toimingud. Ning alles pärast seda võib arvutit välja lülitama hakata.

esmaspäev, 27. september 2010

Ajatelg

Minu ajatelje teemaks on muusika. Kuidas ajatelge teha on näidatud sellel leheküljel
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/timetoast.com. Mina teen ajatelje muusikute kohta. Mu ajatelge võib näha aadressilt http://www.timetoast.com/timelines/75841. Sellelt ajateljelt on võimalus õppida erinevate ajastute muusikute kohta. Kindla muusiku peal klõpsates on näha link, mis annab informatsiooni põhiliselt Wikipeedia kodulehelt.

kolmapäev, 22. september 2010

AO II moodul

http://kollis.pri.ee/TK/AO_2_moodul_materjal.pdf
http://kollis.pri.ee/TK/
Jõudsime edukalt järgmise mooduli juurde. Nendelt aadressidelt leian materjali esmaspäeval toimuvaks arvestuseks.